It proff.

Rootsi psühholog Anders Ericsson uuris, et eksperdiks saada on vaja viita 10000 tundi. Mina olen selle avaldusega enam vähem nõus, aga arvan et see ei ole ainuke asi mis teeb inimest profiks. Minu arust kõigepealt inimene peab saama kõrgharidust (kui ta tahab tulevikus karjääri teha), muidu olen kuulnud, et tänane haridusesüüstem on aegunud ja ei ole enam nii aktuaalne nagu oli 10-20 aastat tagasi. Aga lõpudiplom näitab, et sina oled (enam vähem) tark inimene, oskad saavutada oma eesmärke ja kõige oluline - teed asju lõpuni. Lisaks koolis õpid neid asju, mida iseõppimise teel vaevalt õpid.

Teiseks kui tahad saada tõsiseks profiks (mitte tavaliseks programmerijaks), siis pead valima endale kitsat spetsialisatsiooni. Palju teada on väga tore, aga pigem olla ekspert ühes valdkonnas, kui amatöör mitmeses.

Kolmandaks arvan, et oskused ei ole nii tähtsad, nagu võime neid rakendada ja vajadusel selgeks teha miks nii on parem teha, kui naa.

Ja viimaseks, millised omadused peavad it profil olema? Muidugi peab tal olema oskus töötada meskonnas, kuna üksi ei jõua sa kunagi päris kaugele. Mina arvan, et töö it-alal on kunsti sarnane ja järelikult peab inimesel olema loominguline meelelaad, Ja kõige tähtsam asi - inimene peab armastama oma tegevust, vastasel juhul kunagi see inimene profiks ei saa mitte ühegis valdkonnas.

Piraadipartei vs Copryright.

Olen läbi lugenud Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatut "The Case for Copyright Reform" ja olin meeldivalt üllatunud selle mõtetega, kuna varem arvasin, et piraadiparteil on teised eesmärgid. Mulle endale ei meeldi, kui midagi ebaõiglaselt piiratakse ja selle pärast mina olen autoritega täiesti nõus, et tuli aeg midagi muutma.

Kõik pakutud punktid on minu arust väga reaalsed ja realiseeritavad, aga kõige tähtsam minu jaoks on teine punkt (Non-commercial sharing), kuna mina ise olen kasutaja.

Minu jaoks on see ebaloogiline, kui näiteks sa võid telekas vaadata mingit seriaali, aga kui laadid alla seda sama seriaali torrentist, siis see on juba kuritegu ja võid trahvi saada. Mina arvan, et copyright reeglid ja seadused on tänapäeval mõeldud niimodi, et saada rohkem kasu ja raha inimestelt ning vähem intellektuaalomandit kaitsmiseks ja seepärast tuleb neid ümber vaadata. Loodan, et see päev kunagil tuleb kui piraadipartei saavutab oma eesmärke ja nende ettepanekud materialiseeruvad.

Online arvutimängude netikett.

Arvutimängud on mõeldud nautimiseks, aga muidu tekiviad olukorrad millal nauding lõpeb ja algab kannatus. Inimesed ei oska kaotada ja kui nad kaotavad siis mõnikord hakkavad käituma sündmatult. Minu arust peab igaüks meeles pidama, et ta on inimene ja suhtleb ka teiste inimestega sõltumatu kus ta praegu asub, kas reaalelus, foorumis või mängus.

Olen ise erinevaid arvutimänge mänginud ja võin öelda, et erinevatel inimestel on mängudes eesmärgid. Mõni mängib huvi pärast, teine ju tahab saada parimaks mängijaks, oskused on ka erinevad ja kui midagi läheb sassi, siis tekib vaidlus ja sõim (eriti meeskonnamängudes). Sellised asjad rikkuvad mänguprotsessi ja jätavad paha mulje.

Muidugi igas mängus on oma suhtlemise reeglid ja moderaatorid, kes "sõdivad" kuritegijatega, aga mõnikord need reeglid teevad ainult veel halvemini. Reeglite rikkumine võib põhjustada mängukonto kaotust ja ma olen veendunud, et see on hea motivatsioon neid järgida, aga kõigepealt inimesed peavad meeles pidama peaasju "Ole inimene".

Kuidas sotsiaalvõrgustikud mõjustavad meediat?

Sotsiaalmeedia on üsna uus massiteabevahend interneti vahendusel. Sotsiaalmeedia erineb traditsioonilisest meediast: võib korrigeerida ja kustutada oma postituseid, see on interaaktivne, materjalide kättesaadavus. Inimene võib olla produtsent ja tarbija samal ajal. Suurim sotsiaalmeedia esindaja on muidugi sotsiaalvõrgustikud.

Esimeseks sotsiaalvõrgustikuks võiks nimetada USA pärit classmates.com, mis töötab aastast 1995 tänapäevani, aga kõige tuntum on muidugi Mark Zuckerbergi facebook.com. Facebook oli algusel loodud ainult Harvardi ülikooli tudengite jaoks, aga 2006. aastal sai avalikuks kõigidele kes on vähemalt 16 aastat vana ja kellel on e-postkast olemas. Hetkel aktiivsete kasutajate arv on umbes 1,86 biljon kuus.

Kuidas see muidu mõjustab meediat? Sotsiaalvõrgustikud said tänapäevaks suurimaks infoplatvormiks minu arust ja palju edestasid tele- ja raadiomeediat. Täna võib palju rohkem kontenti leida facebookis ja peaaegu igal meedia ettevõtel on oma grupp või kanal võrgustikus. See on väga mugav, et erinevat infot saab võtta ühest kohast. Tänapäeval inimesed saavad palju asju teada mitte telekast või raadios vaid sotsiaalmeediast. 

Teine asi on interaktiivsus. Kui saa vaatad või loed midagi ja sul on mingi küsimus tekkinud siis võid kohe kommentides küsida. See variant on palju atraktiivsem kui passivne vaatamine/kuulamine ja annab inimestele võimalust rääkida sellest millest nad tunnevad huvi.

Sotsiialmeedia tulek mõjustas meediat ja kogu meie elu väga võimsalt. See annab paju uusi võimalusi, aga tekitab ka sõltuvust. Aga küsimus, kas on see heaolu või mitte, on juba teine lugu.